Mis on PDA ehk patoloogiline nõudmiste vältimine?
Termin PDA tähendab patoloogilist nõudmiste vältimist (inglise keeles Pathological Demand Avoidance). Seda mõistetakse laiemalt kui profiili, mida esineb mõnedel autistidel. PDA kõige selgem tunnus on nii-öelda tavalist eluliste nõudmiste vältimine, sh ootuste ja tegevuste, mida inimene tegelikult naudib. Samal ajal on oluline mõista, et PDA ei tähenda üksnes nõudmiste vältimist. Teised tunnused võivad olla: sotsiaalselt aktiivne ja avatud suhtlusviis, mis samal ajal võib varjata sügavamaid raskusi; sotsiaalsete strateegiate kasutamine osana vältivast käitumisest; tugevad tunded ja meeleolukõikumised; süvahuvid ja hüperfookus, mis on sageli seotud teiste inimestega.
PDA kui võimalik autistlik profiil – mida see tähendab?
Autismiuuringutes ja kliinilises praktikas viitab „profiil“ omaduste (tunnuste või käitumismustrite) kogumile, mis kujundavad seda, kuidas inimene maailma kogeb ja sellele reageerib. Inimesed, kellel on sama profiil, võivad üksteisest väga erinevad olla, kuid neil on teatud ühiseid kogemusi.*
PDA pole ametlik diagnoos. Mõned spetsialistid ja teadlased tunnustavad PDA-d profiilina, mis nõuab spetsiifilist lähenemist, kuid sellisel juhul käsitatakse seda autismidiagnoosi osana, mitte eraldiseisva seisundina.
Tõlgitud inglise keelest. *Allikas: PDA Society, https://www.pdasociety.org.uk/what-is-pda/
Kuidas PDA võib väljapoole paista:
Sellised lapsed on tihtipeale sotsiaalses mõttes taiplikud, kuid nende võime emotsioone reguleerida on piiratud. Nad võivad väga teravalt hoomata võimusuhteid, märgata varjatud kavatsusi ja reageerida tajutavale survele vaistlikult.
Vältimine loovuse abil: naljad, tähelepanu hajutamine, huumor, teesklemine, et ei kuule.
Äkilised tujumuutused: ühel hetkel rahulik, teisel hetkel järgneb paanika või viha.
Liialdatud viisakus või rollimängud: karakterite või rollide kasutamine toimetuleku otstarbel.
Kontroll keskkonna üle: vajadus ette kirjutada rutiine, vestlusi või seda, kes kõneleb esimesena.
Tugev sotsiaalne teadlikkus: võib näida enesekindlana, ent varjab sellega vaid tohutut ärevust.
Millest on abi:
Lähtumine ühenduse loomisest, mitte korrigeerimisest: reguleerimine on koreguleerimise tulemus, see tähendab sinu rahulikkust, sinu tooni, sinu kohalolu laadi.
Paku autonoomiat: Instruktsioonide andmise asemel küsi “Mis teeks asja sinu jaoks lihtsamaks?” või “Kas sa tahad, et oleksin lähedal?”.
Etteaimatavus, mitte jäikus: Visuaalne plaan, mis muutub igapäevaselt, võib ärevust vähendada paremini kui fikseeritud ajagraafikud.
Mäng ja huumor: Naer lülitab välja ohureaktsioonid. “Ma olen hambapesu ajal laulnud ja tekikindluses unejutte lugenud – mis tahes aitab õhustikku heatujulisena hoida.”
Tee koostööd, ära kamanda: Sõnasta palved tiimitöö vaimus: “Kas teeme seda koos?”
Vähenda nähtamatuid nõudmisi: Isegi väiksed asjad (hääletoon, kehakeel või ootamatud küsimused) võivad vältiva käitumise vallandada.
Mis teeb halba:
Preemiaid sisaldavad tabelid (reward charts) ja karistused: Lähtuvad kuuletumisest ega arvesta ärevusega.
Karmikäeline armastus või sunduslikud kokkupuuted: Õpetavad lapsele hirmu, mitte säilenõtkust.
Õvede või eakaaslastega võrdlemine: PDA-profiiliga lapsed võrdlevad end teistega juba niigi.
Rutiinide pealesundimine kui laps on juba düsreguleeritud: Reguleeritud ehk rahulik närvisüsteem on esmatähtis.
Tõlgitud inglise keelest. Allikas: PDA Parenting, https://pdaparenting.com/pda-and-autism-parenting-guide/
Võtmetähtsusega teadusuuringuid:
Newson, E., Le Maréchal, K., & David, C. (2003).
Pathological demand avoidance syndrome: A necessary distinction within the pervasive developmental disorders.
Archives of Disease in Childhood, 88(7), 595–600.
👉 DOI: 10.1136/adc.88.7.595
O’Nions, E., Christie, P., Gould, J., Viding, E., & Happé, F. (2014).
Development of the “Extreme Demand Avoidance Questionnaire” (EDA-Q): Preliminary observations on a trait measure for Pathological Demand Avoidance.
Journal of Child Psychology and Psychiatry, 55(7), 758–768.
👉 DOI: 10.1111/jcpp.12149
O’Nions, E., Viding, E., Greven, C. U., Ronald, A., & Happé, F. (2014).
Pathological demand avoidance: Exploring the behavioural profile.